Agility on spordiala, kus koerajuht juhib koera mööda takistusrada, kusjuures raja läbimisel on võrdselt olulised nii raja läbimise kiirus kui ka veatu sooritus.
Koer on võistlusrajal ilma kaelarihmata, kasutada ei lubata ei maiust ega mänguasju.
Koerajuht ei tohi tahtlikult puudutada ei koera ega ka agilitytakistusi.
Koerajuht saab koera juhtida kasutades oma häält, liikumist ja erinevaid kehasignaale.

Foto: Tuuli Kauer
Agilityrajad on piisavalt keerulised selleks, et koer ei suuda neid ilma inimesepoolse juhendamiseta korrektselt sooritada. Agilityraja pikkus on 100-200 m, rajal on 10- 20 erinevat takistust. Takistustega saab tutvuda siin.
Igal võistlusel on erinev võistlusrada, raja koostab võistluste kohtunik. Kohtunik määrab ka raja läbimiseks ettenähtud kiiruse ning sellest tulenevalt raja läbimiseks ettenähtud ideaalaja, mille ületamise eest saab võistluspaar karistuspunkte. Karistuspunkte saab ka rajal tehtud vigade eest, siia kuulub tõkkepulga mahaajamine, vead kontaktpindadel, vead slaalomis, koera tõrked ja koerajuhi vead.
Võistlustel tutvub koerajuht kõigepealt rajaga üksi, samal ajal mõeldes välja oma juhtimisstrateegiat. Agilitys on kasutusel palju erinevaid juhtimisvõtteid, millega saab kompenseerida inimese ja koera liikumiskiiruse erinevust ning ka koera või koerajuhi võimalikke nõrku külgi.

Foto: Devilstar
Koerad on agilitys jagatud kolme erinevasse suurusklassi:
mini – väikesekasvulised koerad turjakõrgusega alla 35 cm;
midi – keskmisekasvulised koerad turjakõrgusega 35 – 42,99 cm;
maksi – suurekasvulised koerad turjakõrgusega alates 43 cm.
Hüppetõkete kõrgused on erinevates suurusklassides erinevad, minidel on need kõige madalamad ja maksidel kõige kõrgemad.
Võisteldakse kolmes erinevas võistlusklassis:
A1 on esimene, nö. algajate võistlusklass, rajad on seal üsna lihtsad, hüppetõkked on enamasti maksimumkõrgusest madalamad ning raja läbimiseks ettenähtud ideaalaeg on kõige pikem;
A2 on teine, nö. edasijõudnute võistlusklass, kus rajad on keerukamad, tõkked kõrgemad ning raja läbimiseks ettenähtud ideaalaeg lühem kui algajate klassis;
A3 on kolmas, nö. kõrgeim võistlusklass, rajad on keerulised, tõkked enamasti maksimumkõrgusel ning kiirused suured.

Foto: Dagris Punder
Ühest võistlusklassist teise liigub võistluspaar siis, kui on agility eeskirjades ettenähtud arv kordi läbinud võistlusraja veatult, mahtudes raja läbimiseks ettenähtud ideaalaega.
Agilityrajal võib alati ette tulla ootamatusi, raja läbimine võib ebaõnnestuda ka parimatel. Seetõttu on enamasti võimatu ennustada, milline võistluspaar just sel korral kõige paremini esineb.
Tegelikult on aga agility midagi palju enamat kui vaid koerajuht juhtimas koera üle tõkete. See on sport, kus inimese ja koera vaheline armastus, side, usaldus ja koostegemise rõõm on võtmesõnadeks. Ilma nendeta ei ole agilitys edu loota!
Kuigi agilitys on eelisolukorras kiired, sihvakad ja painduvad koerad, saab agilityt harrastada iga koeraga, kes on selleks füüsiliselt võimeline (st. mahub läbi tunneli või rõnga) ja kes on terve. Enamasti jõuavad inimesed oma esimesse agilitytreeningusse sooviga oma lemmikule mõnusat tegevust pakkuda. Ja nii kõik algabki... 
Agility on tore harrastus, õigesti läbiviidud agilitykoolitus parandab koera ja koerajuhi vahelist kontakti, koer muutub kuulekamaks ning koerajuht õpib oma koeraga paremini suhtlema. Agility muudab koera osavamaks ja enesekindlamaks, mitmete agilitytakistuste (nt. poom, kiik) ületamine nõuab koeralt parasjagu julgust. Treeningute käigus muutub paratamatult osavamaks ka koerajuht
Ja kuna agilityharrastajate näol on enamasti tegu vahvate ja positiivsete inimestega, pakub agility ka muhedat suhtlust lahedas seltskonnas.
Mõned tutvustavad videod YouTube’st:
Ja sedavõrd emotsioonirohke on agility suursündmus agility MM:

Foto: Jaanika Topkin
Jah, kui:


Foto: Tuuli Kauer
Viimati uuendatud (Pühapäev, 05 September 2010 15:08)